Seekord korraldas KEK kokkusaamsie Ermistu puhkekülas, Pärnumaal, 5.-7. veebruaril. Ermistu järv ja puhkeküla asub tava-eestlase liikumistrajektoorilt üsna kõrvalises kohas Tõstamaa lähedal. Ermistu puhkeküla läbis 2020. aastal arenduse, mille käigus loodi juurde parkimiskohad matkaautodele. Järv ja selle ümbrus pakub palju huvitavat nii looduse, kui ka ajaloohuvilistele. Seda piirkonda tasub külastada aastaringselt.

Kuna seoses COVID’i piirangutega oli lubatud üritusi korraldada ainult vabas õhus ja väiksemates gruppides, muudeti ka KEK’i ürituse algset toimumiskohta. Registreerunute arv oli hoolimata piirangutest ja külmast ilmast algselt 50 ekipaaži, kuid kohale jõudis lõpuks veidi vähem matkaautosid (ca 35). Kuna Ermistul saab rentida ka tube, oli neil, kelle haagis või matkaauto ei võimalda talvel reisida, võimalik kasutada puhkeküla muid ööbimisvõimalusi ja ikkagi üritusest osa võtta. Üllatavalt palju oli osalejaid, arvestades külma ilma ja koroona-olukorda.

Kui talvine väljasõit üle kümne-kraadise pakasega tekitasid Karinis alguses veidi kõhklusi ja kahtlusi, said naiselik uudishimu ja suhtlemisvajadus lõpuks ikka võitu ning Karin pakkis ka oma asjad matkaautosse ja sõitis koos Meelisega Ermistusse nädalavahetust veetma. Tagantjärele on ta väga rahul, et kodusoojas istumise kiusatusele alla ei vandunud ja otsustas Meelisega koos Ermistusse sõita. Nädalavahetus värskes õhus koos sõprade ja sarnase mõtteviisiga inimestega oli väga meeleolukas ja akusid laadiv.

Üritus algas reedel. Meelis ja Karin jõudsid reede õhtul kuue paiku kohale ja avastasid eest juba paraja hulga enne neid saabunud matkaautosid. Nii mõnigi oli reedese päeva töökohustustest vabaks võtnud ja juba lõuna-paiku ennast mõnusasti Ermistus sisse seadnud. Esimestel saabujatel on ikka paremad võimalused endale head parkimiskohta valida ja rohkem aega kohalike oludega tutvust teha.

Mingisugust organiseeritud tegevust seekordsel KEK’i üritusel programmis ei olnud. Igaüks ise vaatas, mida teha ja kellega suhelda. Reede õhtuks kohale jõudnud said mõnusasti lõkete ääres suhelda ja saunamõnusid nautida. Laupäeval oli aega ka ümbruskonnas rohkem ringi vaadata ja endale meelepärast tegevust otsida. Üritusel oli täitsa vaba-kava – paljud käisid matkarajal või niisama metsas jalutamas, jää peal sai teha kalapüüki. Kohal oli ka massaažibuss – tuba oli parasjagu soe ja need, kes ajad kinni olid pannud, said mõnusa lõõgastuse osaliseks.

Mehed sisustasid oma aega mingi masinaga, mida nad remontisid kaks päeva ja vahepeal said natuke sõita ja siis jälle oli vaja parandada. Tegemist oli jää peal kalal käimiseks mõeldud „kutsikaga“ – kergem kui mootorsaan, lint on mootori all ja kelk taga istumiseks ning kalastamiseks tarvilike asjade kaasavõtmiseks. Kuna selle riistapuu kandepind on päris lai, saab sellega vajadusel ka päris õhukese jää peal sõita. Naised kõrvalt naersid, et meestel koguaeg käed tööd täismehed koguaeg remontisid seda – küll nad midagi valasid sinna, küll putitasid küünlaid – vähemalt olid hõivatud millegi tegusaga vahelduseksmeestel oli kaks päeva kogu aeg põnevat tegevust. Kuigi klubiga on kokku lepitud, et üldjuhul oma kodustes garaažides olevaid mänguasju KEK’i üritustele kaasa ei võeta, oli seekord meestel selline ühistegevus mõnusaks ajaviiteks.

Klubi poolt oli organiseeritud toitlustus – grill-liha ja salat – mida said kõik ühiselt ette valmistada. Omavaheline koostöö sujus laitmatult ja tore oli näha, kuidas toidulaud ennast nagu võluväel täitis. Kuna ilm oli väga külm, jahtus toit kiiresti ja tuli ruttu ära süüa. Lauale veidigi pikemaks jäänud suupisted tuli hiljem jääpurikatena ära lutsutada või minema visata. Näiteks tekkis niimoodi menüüsse ka kurgimaitseline lutsukomm. Ka joogid oli mõistlikum termoses hoida, kui just ei olnud kavas jäätükkidega kokteile tarbida.

Õues oli 12-13 kraadi külma, kuid hoolimata sellest tulid suurem osa inimestest oma matkaautodest välja hiljemalt kell 12 päeval ja kuni 9-10 õhtul oldi kogu aeg õues. Toas oldi ainult nii palju, kui oli vaja WC’s käia või soojad-kuivad riided selga vahetada. Kõik said omavahel suhelda ja kogemusi vahetada. Kõiki asju tehti ühiselt – lõkked, söögid, jms. Tegevus oli väga spontaanne, keegi ei pidanud midagi organiseerima.

Üks pere oli kohale tulnud ka tuliuue oktoobrikuus sündinud beebiga, kes oli seekord kõige noorem osaleja. See näitab, et soovi korral on võimalik ka väikelapsega talvel matkaautos väga edukalt hakkama saada. Kui väikese tüdruku õues olemise aeg täis sai, siis jagati toas olemise aeg mõlema vanema vahel võrdselt ära, kes seal siis vaheldumisi soojas käisid ja lapsel silma peal hoidsid.

Reede õhtuks oli korraldajate poolt planeeritud saunaskäik. Väga mõnus on ju peale külma ilmaga õues olemist enne magamaminekut saunas uuesti üles soojeneda. Laupäevane saun õnnestus ainult tänu sellele, et leiti seltskonnast elektrik, kes aitas puhkeküla teise sauna elektriprobleemi lahendada. Puhkeküla kahest saunast oli üks juba varem teise seltskonna poolt laupäeva õhtuks broneeritud ja teist sauna ei saanud ajutiselt elektriprobleemide tõttu kasutada. Meeste ühistööna õnnestus sauna kerisele kuum sisse saada ja tänu sellele ka laupäeval sauna saada.

Sellega põnevus sauna ümber siiski veel ei lõppenud. Ootamatult ilmus kohale tuletõrje ja tekitas oma ilusate siniste vilkuritega puhkekülas palju elevust. Mõnda aega tiirutasid nad tulekahju otsingutel matkaautode vahel kuni selgus, et ikka kusagil mujal Ermistu külas kellegi saun põlema läinud. Loodetavasti jõudsid nad kohale enne, kui saun päris maha põles.

Üks oluline järeldus Ermistus toimunud väljasõidust ongi see, et matkabussiga saab nädalalõppe huvitavaks teha ja linnast välja sõita aastaringi. Meelis ja Karin jagavad oma soovitusi matkaauto talviseks väljasõiduks ettevalmistamisest eraldi blogipostituses. Sealt saad lugeda, kuidas muuta oma talvine väljasõit nauditavaks kogu perele, millist lisavarustust võiks kasutada ja mida teha teistmoodi, kui suvel. Oluline on ka korralik riietus, et saaks võimalikult palju õues viibida -- selleks ju metsa sõidetakse!

Karavaniklubi korraldab oma liikmetele lahedaid üritusi regulaarselt. KEK’i ürituste kalenderplaan on saadaval https://eestikaravan.eu/calendar/cat_ids~139,143/. Kokku toimub aastas enam-vähem kuus üritust. Tavaliselt on suuremad rahvusvahelised kokkutulekud mais ja septembris – suur kokkutulek, kus toimub mitmeid ühisüritusi ja kontserte ning kuhu tuleb osalejaid ka naaberriikidest (Läti, Leedu, Venemaa, Valgevene, Soome – päris palju osalejaid tavaliselt).

Kevadel ja sügisel korraldab klubi seminari vormis väljasõidu, mille eesmärk on rääkida põnevatel teemadel ja jagada osalejatele uusi teadmisi või oskusi. Näiteks eelmise aasta seminaride teemadeks oli rehvide valik, Eesti telekanalite kättesaadavus Eestis ja välismaal ning grillide valik, olulised reeglid ja grillimise meistriklass. Kindlasti mõeldakse käesolevaks aastaks põnevaid uusi teemasid.

Ning lisaks on KEK’i üritustel eelmisest aastast alates üks uus formaat – lihtne väljasõit e kokkusaamine, mis toimub samuti kaks korda aastas. Näiteks käidi selle raames sügisel Pärnus Endla teatris vaatamas etendust “Mitte praegu, kallis!”.

Varasemal ajal korraldati rohkem ühe ööbimisega üritusi. Kuna paljud osalejad hakkasid iseseisvalt varem kohale tulema, muudeti formaati ja hakati korraldama kahe ööbimisega üritusi. Matkasuvila eluviisi e „karavaanlust“ armastavad inimesed tahavad omavahel kokku saada, aja maha võtta, mõnusalt olla, oma reisidest lugusid rääkida ning arutada, mis uuendusi on oma masinale tehtud. See ongi üks põhjus, miks seekordsele talvisele üritusele tulid kohale ka need, kelle matkasuvilad ei ole talvekindlad ja kes seetõttu talvel oma masinaga reisida ei saa.